Viies päev 25.juuni

 Hommikul 10 minutit enne üheksat tuli meile järele Diego ema Pilar, kes viis mind ja Kristit bussijaama, sest meie olime veel Cabio hotellis. Teised said õhtul Diegoga Santiagosse tagasi. Pilar on väga armas ja siiras inimene, kes on oma kolme poega soojuse ja hoolega kasvatanud.

Kuskil poole üheteistkümne ajal olime Kristiga juba Santiagos. Don Boscosse saime aga teed küsides. Sellega tulime hästi toime, piisas vaid paarist sõnast ning kätest ja jalgadest.

Kell 12 tuli päeva kõige põnevam osa. Victor oli koostanud viktoriini, millega saime kontrollida oma teadmisi. Kui ausalt öeldes, siis ei teadnud ma päris paljusid asju Hispaania kohta. Tavaliselt kui ma lähen kuhugi reisile, tutvun ma selle riigi kultuuriga. Teen enda jaoks väikese ülevaate, kuid praegu pean häbiga tunnistama, et ma polnud end selleks küll valmistanud.

Mind suutis järjekordselt üllatada Veronika oma andekuse, taibukuse ja asjade mäletamise poolest. Ta tegi meile enamus valdkondades(muusika, film, geograafia jms)silmad ette. Millest meil on ainult õppida.

Pärast viktoriini valmistusime õhtuseks Eesti kultuuri tutvustamiseks. Kaidiga käisime poes veel viimaseid vajalikke asju ostmas.

Tehtud sai kaerahelbe küpsiseid ja kamajook, mis läks teistele vabatahtlikele hästi peale.
Pärast väikest sissejuhatust tegime siseruumis pisikese kontserti samuti vabatahtlikele ning hiljem liikusime välja tantse õppima. Tegime reilendrit, kaerajaani ning labajalga. Vabatahtlikud olid kiired õppijad tänu Kaidile ja Veronika taustamuusikale.  

 Üle aja on meil siin sidrunipuu.

Õhtut,
Kaie