Kümnes päev 30.juuni

Tänane päev algas kerge ehmatusega „mis kell juba on?“ „kus Veronika on?“, sest eile korraldas Veronika meile tõelise üllatuse- läks ise teise korruse neljast trepist alla, avas välisukse, mööda tänavat seina äärest hoides astus umbes 20 m, siis ületas teed, otsis üles värava, läks alla üpris kõrgest ja laiast trepist ja jõudis mööda staadioni äärt uude majja, istus kohvikusse ja kui Inge kohale jõudis oli Veronika jõudnud juba kohvi välja valada J. Olime väga uhked ja rõõmsad, kõige rohkem muidugi Veronika ise.

Niisiis algas tänane puhkepäev hilise hommikusöögiga (10:00). Mulle tundub, et meie vastuvõtjad tabavad järjest rohkem meie toitumistavasid..nüüd on hispaania hommikusöögi- kuiviku ja marmelaadi kõrvale juba ka jogurt ja puuvili, juustu veel ei oleJ.

Hommikulaulas kisub meil alati grupitööks (J). Käsitleme väga elulisi teemasid- lõbusaid ja tõsiseid ka, Kaidi lause tänasest hommikust- „ah, kui hea teema jälle“ -meil neid jätkub. 

Edasi võtsime ette Kaidi eestvedamisel väikse koristamise oma tubades. Veronika harjutas flööti. Kaidi üllatus ilusatest flöödihelidest-kas tõesti Veronika?.

Siis tuli meie mentor Marit. Kui Marit tuleb, siis tuba rõkkab naerust- tema huumorimeel ja ellusuhtumine on ühe sõnaga LAHE ja veel teise sõnaga- INSPIREERIVJ.

Lõunasöögiks (14:30)oli meil täna hispaania köögile omane supp- FABADA. Väga maitsev oasupp. Ja imeline kook, sarnanes meile tuntud napoleoniga.

Peale head sööki tegime plaane homseks küllaminekuks- Mariti inglannast sõbra Sophie juurde. Homse päeva tarvis oli vaja kohaliku bossi Farrucoga mõningaid asju arutada. Arvake ära, kes seda tegi? VERONIKA, hispaania keeles! Natuke Marit aitas. Jälle rõõm. Lapsepõlv on läbi saamas, tuleb õppida ise enda eest seisma.

Peale lõunat suundusime otse mööda meie kodutänavat kesklinna poole laadale, kahelpool tänavat müügiletid kõiksugu käsitööga- ehted, muusikainstrumendid, kudumid ja isegi VILLA. Veronika ostis kohaliku kaupmehe käest galiitsia lamba villa. Noormehel oli letil igasusust vilditud käsitööd, mis vaimustas Veronikat- siin tuntakse seda ka! Veronika arvas, et teeb endale ostetud villast koti.

Veronika salvestab mälestusi omal moel- kui nägijad teevad pilte, siis tema paneb diktofoni käima ja salvestab ümbritsevaid helisid. Täna mängis Veronikale laadal üks muusikainstrumentide müüja oma pille- parmupilli, didgeridood, väikseid taldrikuid ja erinevaid vilesid...inimesed on siin avatud ja lahked.

Laadaseltskond oli kirju- rohkelt hipivälimusega mehi ja naisi. Marit ütleski, et Santiago pidi olema hipide mekaJ. Lõppes meie laadalkäik tangorütmide saatel. Tänaval toimus tangotantsu kursus algajatele, kutsuti inimesi üles tangoklubiga liituma. Väga meeleolukas.

Peale laata istusime kohvikus ja nautisime külma jooki. Pärast ostlesime homse külaskäigu tarvis. Jalutasime Santiago vanalinnas. Milline arhitektuur! Kivi ja sepis, puituksed ja nikerdused. Omaette teema on KOPUTID. Vau! Luban, et pildistan ja näitan teile ka!

Enne õhtusööki oli väike puhkus. Kirjutan blogi (kuulen, kuidas meie lõuna-ameeriklannast  kokk Reina õhtusööki valmistades laulab...armas) ta kokkab hästi, väga head söögid, eriti liha ja kõiksugu salatid...mul on vist kõht tühi, uue režiimiga jõudnud harjuda...kodus ei söö ma üldiselt nii hilja kunagi. Siin algab õhtusöök kell 21:30.

Nautisime õhtusööki. Täna pakuti õhtuks GAZ PACHOt – külm tomatisupp. Ja siis TORTILLAt- hispaania omlett kartuli ja sibulaga. Maitsev!

Kuidagi juhtub see meiega juba mitmendat korda, et teemad, mis kerkivad söögilauas ei kvalifitseeru üldse söögiaua-juttudeks. Nii ka tänaseks teemaks kujunesid Pärnu „maskotid“ (Õnge-Enn, Kuuli-Raul, Flaksi-Mati ja Pudeli-Vovka), oman infot endise pärnakana. Inge mind muidugi eriti ei uskunud, naeris küll pisarateni, aga ma ütlen teile -see on tõsi. Neid teavad kõik, kes Pärnus kasvanud.

PS! Meil on väga lahe seltskond. Kaidi ja Kaie on kaunid, targad, asjalikud tütarlapsed. Veronika-sihikindel, laia silmaringiga noor naine, kes ei löö verest välja mitte millegi ees. Inge- suurepärane reisikaaslane, „generaator“-kellel ideid jagub igaühe ja iga asja jaoks- iga ilmagaJ.

Tervitustega Santiago de Compostelast 

Kristi 

Salesianos Centre Don Bosco