Victor viis meid ööbimiskohta, mis asus munkade majas. Kõik peale Kaidi ja minu said omaette toa. Toad on tagasihoidlikud kuid mugavad. Eriti ilus vaade avaneb Veronika ja Kristi tubade akendest. Sealt on näha sidrunipuud, mida meil Eesti ei kohta. Kaidi ja minu aknast avaneb vaade naabri rõdule, mis on täis igasugust toredat kraami nagu näiteks: veini pudeleid, puuvilju, juurvilju ja ka üks seakints. Väga eriline on kuulda kuke kiremist ja linnulaulu. Peaaegu igas majapidamises peetakse kukki ja kanu. Meil kohtab sellist asja ainult maal, kuid siin on see täitsa tavaline asi, et linnas peetakse kukki ja kanu. Kui olime end mugavalt sisse seadnud ja ka väiksese siesta pidanud, siis suundusime don Bosco majja lõunasöögile. Lõunasöök koosnes praelihast, kartulitest, peperoni pipra kaunadest, lehtsalatist ja kõrvale pakuti pehmet saia (pan).
Pärast lõunasööki oli meil esimene rühmatöö koos Victoriga, kus panime kindla plaani paika.
Khih
ReplyDelete